Kevadel viisime Terviseameti Mürgistusteabekeskuse tellimusel ellu teavituskampaania, mille eesmärk on juhtida tähelepanu mürgistusohule kodukeemia hoiustamisel ja kasutamisel ning ennetada võimalikke mürgistusjuhtumeid.

Meie ülesanne oli teha oluline teema nähtavaks ja arusaadavaks. Üheskoos koostööpartnerite Raketi ja IntenseGrowth Hubiga töötasime välja kampaania strateegilise ja sisulise ülesehituse – alates sõnumite ja visuaalide kontseptsiooni loomisest kuni meediasuhtluse, partnerite kaasamise ja kogukondade kõnetamiseni.

Meil on väga hea meel, et töö kandis vilja – järeluuringu järgi jäi kampaania meelde 41 protsendile Eesti elanikest ning ligi 90 protsenti vastanutest leidis, et kampaania esitas infot selgelt ja arusaadavalt. Pooltel küsitletutest tuli spontaanselt meelde, et mürgistuse kahtluse korral tuleb helistada infoliinile 16662 ning 64 protsenti ütles, et kampaania ajendas neid salvestama mürgistusteabekeskuse lühinumbri oma telefoni. Ligi kaks kolmandikku kinnitas, et kampaania õpetas neid kemikaale ohutumalt hoiustama.

Lihtsad ja meeldejäävad nõuanded

Kemikaalimürgistused on Mürgistusteabekeskuse enim nõustatud teema. Igal aastal pöördutakse infoliinile ligikaudu 1500 korral, neist enam kui 400 juhtumit on seotud söövitava kemikaaliga. Ainuüksi eelmisel aastal sattus kodukeemiaga seotud mürgistuse tõttu haiglasse 45 last.

Kampaania keskendus teadlikkuse tõstmisele ja pakkus inimestele lihtsaid ja meeldejäävaid nõuandeid mürgistuste ennetamiseks kodukeemia kasutamisel. Tuletasime inimestele meelde, et kemikaale ei tohi valada ümber suvalisse anumasse, eriti mitte joogipudelitesse, sest see suurendab segiajamise ohtu. Rõhutasime, et 30% äädikhape, mida peetakse sageli ohutuks looduslikuks aineks, on tegelikult söövitav kemikaal, mis tuleb hoida mitte köögiriiulil, vaid lukustatud puhastusvahendite kapis.

Panime südamele, et laste ohutuse tagamisel ei saa loota üksnes puhastusvahendi turvakorgile – lapsed õpivad selle avamise kiiresti ära. Ka veekeetja puhastamiseks kasutatava äädika või katlakivi eemaldajaga tasub olla ettevaatlik: veekann tuleb märgistada ning võimalusel ka kinni teipida, et keegi ei kasutaks kemikaalilahust kogemata joogiks. Ja kui õnnetus siiski juhtub, tuleb kohe helistada mürgistusinfoliinile 16662 – spetsialistid annavad nõu ööpäevaringselt ja kolmes keeles.

Hea koostöö viib tulemusteni

Töötasime tihedalt meediaga: ilmusid mitmed artiklid, pressiteade ning raadio- ja telesaated, kus jagati praktilist infot ja rõhutati ennetuse tähtsust. Tele-eetriks ettevalmistamisel soovisime muuta teema vaatajale käegakatsutavaks ja elulähedaseks. Andsime Mürgistusteabekeskuse kõneisikutele kaasa „kodukeemia paki“ ja „lapse ohu komplekti“, et näidata, kuidas äädikaga täidetud veekeedukann või limonaadipudelisse valatud puhastusvahend võib igapäevaelus ohtlikuks osutuda.

Eetrisse läksid ka raadioklipid, Youtube’i ja sotsiaalmeediasse jõudsid videod, Delfi mobiilikeskkonnas ilmusid bännerid. Kampaanianädalal ilmus üle 40 meediakajastuse kemikaalimürgistuse teemal. Sõnumid levisid ka kohalike omavalitsuste ja tervishoiuasutuste ning näiteks ka apteekide kommunikatsioonikanalites.

Kampaania nähtavus oli muljetavaldav. Youtube’is jõudsime üle 280 000 unikaalse kasutajani, Facebookis ja Instagramis rohkem kui poole miljoni inimeseni. Delfi kaudu puutus kampaaniaga kokku 184 000 inimest ning raadioklippe mängiti enam kui 300 korral kaheksas suuremas jaamas. Digitaalseid näitamisi saime üle 2,5 miljoni, mis on planeeritust kaks korda rohkem. Lisaks võtsime ühendust 180 sotsiaalmeedia grupiga, et kampaania jõuaks sinna, kus inimesed oma kodudest, pereasjadest ja harjumustest tegelikult räägivad.

Usume, et kampaania tulemused ei peegeldu ainult numbrites, vaid ka väikestes igapäevastes muutustes Eesti kodudes. See on töö, mille tegelikku mõju mõõdame aja jooksul – õnnetustes, mis jäävad juhtumata.