„Kuni seenekampaaniani olime mürgistustega eelmise rekordaasta tasemel ja kartsime taas üle saja mürgistuse täitumist, mis nõustamist vajavad. Edukas kampaania lõpetas turmtule. Paistab, et meie lihtne ja selge sõnum „Kui kahtled, ära korja“ jäi ikkagi meelde. Kindlasti oli abi ka otsesekkumistest erinevates sotsiaalmeedia seenegruppides ja samal ajal toimunud loodusmuuseumi kampaaniast,“ räägib Mürgistusteabekeskuse juht Mare Oder PR Partneri seeneohutuskampaaniast.

Kui üldiselt jääb seenemürgistuse või selle kahtluse korral helistajate arv alla saja, siis 2023. aastal helistati mürgistusinfoliinile sel teemal rekordiliselt 123 korda. Ka 2024. aasta augustis – septembri alguses oldi mürgistusinfoliinile pöördumiste arvuga rekordaasta graafikus. Kampaania teisest nädalast hakkas aga pöördumiste arv vähenema. Sõnum jõudis kohale!

Algus oli kibekiire

Riigihanke võidu järel saime kohe kliendilt palve alustada kampaaniaga planeeritust varem – seeneaasta oli varajane ja iga varem alustatud päev võis säästa kellegi elu ja tervist.

Saime teada, et Mürgistusteabekeskuse numbril 16662 teevad enim seenemuredega kõnesid üle 30-aastased Harjumaa naised. Seentest on ohustatud ka 1–4-aastased väikelapsed, kes avastavad maailma maitsemeele abil, ja eakad, kelle silmanägemine enam seeni hästi ei erista. Statistika näitas varasemast enam mürgistusi mürgiseentega, mis ei põhjusta ainult seedetraktihäireid vaid nõuavad kiiret haiglasse pöördumist.

Kampaania PR-tegevusi märkas seenelistest koguni 67%

Lõime lihtsa ja selge põhisõnumi “Kui kahtled, ära korja”. Järeluuringu andmetel saavutas kampaania seenelkäijate seas meedia ja PR tegevuste koosmõjus 69% märgatavuse. Kampaania PR tegevusi märkas 55% vastanutest. Samas neist inimestest, kes üldse seenel käivad, mäletas kampaania PR-tegevusi lausa 67%.

Seeneohutuse kampaania hõlmas mitmeid alamsõnumeid:

• Korja metsast ainult neid seeni, mida kindlasti tunned. Eestis on mitmeid mürgiseeni, mis on söögiseentega äravahetamiseni sarnased.  
• Seeneäppides või veebis olevad seenepildid ei ole piisavad, et nende abil seeni tuvastada.
• Seened tuleb puhastada, neist toit valmistada ja see ka ära süüa samal päeval.
• Mitmeid seeni ei tohi süüa koos alkoholiga.
• Mürgistuskahtlusel helista infoliinil 16662 ja järgi antud juhiseid!

Sisuline töö meedias ja seenegruppides

Keskendusime PR-töös partnerkommunikatsioonile ja teemapakkumistele meedias. Kampaania perioodil initsieerisime näiteks üle 40 seeneteemalise kajastuse kirjutavas meedias, lisaks tele- ja raadiokajastused.

Suurt muret valmistas seenepiltide postitamine sotsiaalmeedia gruppides, kus uuriti, kas konkreetne seen kõlbab süüa. Seetõttu panustasime kampaaniasõnumite levitamisele ja teavitustöö tegemisele Facebooki gruppides.

Kuna ennetuskampaania langes kokku Eesti Loodusmuuseumi iga-aastase seenenäitusega, rääkisime läbi koostöökohad sõnumi võimendamiseks. Muu hulgas saime teada, mis juhtub kui tamme-kivipuravikust ja nuijalg-lehtrikust valmistatud roa kõrvale veini juua ja miks soovitatakse valgeid seeni korjata ainult asjatundjatel.

Mürgistusteabekeskuse seenemürgistuste ennetamise kampaania eesmärk oli tõsta teadlikkust ohtudest, mis mürgiste seente korjamise ja söömisega kaasnevad, tõsta teadlikkust mürgistusinfoliinist 16662 ning julgustada inimesi mürgistuse või selle kahtluse korral teabeliinile helistama.

Meeskond

Seenemürgistuse ennetuskampaania meedia, sotsiaalmeedia ja partnersuhted korraldas PR Partneri meeskond, kes ka kogu kampaaniat koordineeris. Loovlahendused valmistas Rakett, meedia planeeris Intense Growth Hub. Täname usalduse ja koostöö eest, Mürgistusteabekeskus, Terviseamet!